Vanalinnas on tänaseks kümme erinevat kirikut. Enamus neist pärineb keskajast, mil liasaks kloostrikirikutele oli igal linnaosal ka oma pühakoda. Üks vanimaid on 1240. aastal pühitsetud Toomkirik (Porgasaar 2004: 20). Samal aastal nimetas Taani kuningas Valdemar II kiriku Tallinna piiskopkonna peakirikuks ning Toomkirikust sai kogu Eesti kirikute emakirik - matrix eccelesiae, mis ülesannet on Toomkirik täitnud juba aastasadu (Koguduse... 2009).
Järgneva nelja sajandi jooskul tegeleti kiriku suurendamisega, kuid 1684 aastal hävines suur osa kiriku sisemusest tulekahjus, mis laastas tervet Vanalinna (Taylor 2003: 33). Hävines kogu puitsisustus varises kokku osa võlve ning kannatada said paljud raiddetailid. Kiriku taastamiseks seadis Rootsi kuningas Charles XI sisse spetsiaalse maksu ning kahe aasta jooksul suudeti kirik suuresti taastada. 17. sajandi lõpust ning 18. sajandist pärineb ka suur osa kiriku sisustusest. 1778-79 ehitati kiriku kesklöövi lääneossa barokne läänetorn koos kiivriga. Praktiliselt sellisena on kirik säilinud tänini (Toomkiriku...2009). Isegi asudes keset Vanalinna, kus asub mitmeid võimsaid ja kauneid ehitisi jätab Toomkirik endast väga aukartust äratava mulje.
Tallinna Toomkirik teenis pikka aega baltisaksa aadlike kogudust ning seal säilitatakse rohkesti hinnalisi vappepitaafe. Paljud neist on tuntud puunikerdaja Christian Ackermanni töö (Loko 2005: 60). Kiriku 1866. aastal maalitud altar on Eduard von Gebhardti töö. Ka asub kirikus üks Eesti võimsamaid oreleid, mis tehti Saksamaal 1913. aastal.
Tallinna Toomkirikusse on maetud ka mitmeid suursuguseid ja tuntud inimesi. Seal puhkavad Rootsi väejuhid Pontus de la Gardie, Karl Horn ja Otto Uexküll, Vene-Türgi sõja merelahingute kangelane admiral Samuel Greigh ning esimese Vene ümbermaailmareisi juht, baltisakslasest admiral Adam Johann von Krusenstern (Loko 2005: 60).
Järgneva nelja sajandi jooskul tegeleti kiriku suurendamisega, kuid 1684 aastal hävines suur osa kiriku sisemusest tulekahjus, mis laastas tervet Vanalinna (Taylor 2003: 33). Hävines kogu puitsisustus varises kokku osa võlve ning kannatada said paljud raiddetailid. Kiriku taastamiseks seadis Rootsi kuningas Charles XI sisse spetsiaalse maksu ning kahe aasta jooksul suudeti kirik suuresti taastada. 17. sajandi lõpust ning 18. sajandist pärineb ka suur osa kiriku sisustusest. 1778-79 ehitati kiriku kesklöövi lääneossa barokne läänetorn koos kiivriga. Praktiliselt sellisena on kirik säilinud tänini (Toomkiriku...2009). Isegi asudes keset Vanalinna, kus asub mitmeid võimsaid ja kauneid ehitisi jätab Toomkirik endast väga aukartust äratava mulje.
Tallinna Toomkirik teenis pikka aega baltisaksa aadlike kogudust ning seal säilitatakse rohkesti hinnalisi vappepitaafe. Paljud neist on tuntud puunikerdaja Christian Ackermanni töö (Loko 2005: 60). Kiriku 1866. aastal maalitud altar on Eduard von Gebhardti töö. Ka asub kirikus üks Eesti võimsamaid oreleid, mis tehti Saksamaal 1913. aastal.
Tallinna Toomkirikusse on maetud ka mitmeid suursuguseid ja tuntud inimesi. Seal puhkavad Rootsi väejuhid Pontus de la Gardie, Karl Horn ja Otto Uexküll, Vene-Türgi sõja merelahingute kangelane admiral Samuel Greigh ning esimese Vene ümbermaailmareisi juht, baltisakslasest admiral Adam Johann von Krusenstern (Loko 2005: 60).
No comments:
Post a Comment